Õppematerjal keskendub filmikunstniku ja filmihelilooja tööle Grigori Kromanovi “”Hukkunud Alpinisti” hotelli” näitel. Milline roll on filmi kunstilisel kujundusel? Milliseid funktsioone täidab filmimuusika? Õppematerjal aitab kujundust ja muusikat filme vaadates ja filmimaailmu analüüsides paremini tähele panna ja seeläbi ka väärtustada.

1979. aastal esilinastunud Grigori Kromanovi “”Hukkunud Alpinisti” hotell” on üks väheseid erandeid Eesti ulmevaeses filmiloos. See põhineb vendade Boris ja Arkadi Strugatski samanimelisel romaanil. Filmi tegevustik leiab aset üksildases mägihotellis, kust tehakse väljakutse politseile. Kui inspektor Glebsky hotelli jõudnud ja sealsete külastajatega tutvunud on, lõikab äkitselt vallandunud lumelaviin hotelli muust maailmast ära. Kurjategijat leida ja õiglust jalule seada püüdev Glebsky hakkab mõistma, et olukord on palju keerulisem ja mitmekihilisem kui ta oleks osanud oodata ning mitmedki külastajad pole need, kellena esialgu paistavad.

Filmi kunstnik oli Tõnu Virve ja kunstnik-dekoraator Priit Vaher, muusika lõi sellele Sven Grünberg. Mõlemale tööle on osaks saanud rohkelt tunnustust ning leidub vähe “”Hukkunud Alpinisti” hotelli” käsitlusi, mis neist mööda vaataksid.

 

jaanruusFoto: Ingmar Muusikus

 "Vendade Strugatskite põnevas, kuid ometi häguses loos (ilmus ajakirjas „Junost” 1970. aastal) on lavastajat köitnud sotsiaalsed projektsioonid: standardtsivilisatsiooni silmaklapid, väikekodanliku mõttelaadi kriitika. Elava elu mahtuvus normkaanonitesse; hoiatus: ka harjumuspärastel, sissetallatud radadel liikumine on ohtlik; kartus: läheme uutele nähtustele ikka vastu lausa vankumatute eelarvamustega, jättes arvestamata selle, mis ammugi öeldud, nimelt meie praktika, terve mõistus on meie eelarvamuste kogum. Kõik see avaldub ühe detektiiviloo vormis."

– Jaan Ruus