Oskar Lutsu lühiromaan „Kevade“ ja Arvo Kruusementi samanimeline film on Eesti kultuuri jaoks kahtlemata olulised tekstid. Sealjuures on „Kevade“ palju rohkem, kui lihtsalt raamat ja film. Nende teoste tegelased ja sündmused on avaldanud mõju erinevatele eluvaldkondadele ning „Kevade“ tsitaadid on siinses keelekasutuses püsivalt juurdunud. Milles peitub „Kevade“ populaarsuse võti ja millist rolli mängivad need tekstid kaasaegses Eesti kultuuris? Lõplikku vastust neile küsimustele ei ole võimalik anda, kuid seda huvitavam on koos nende üle siin õpikeskkonnas mõelda.

„Kevadest“ rääkides on raske tõmmata selget piiri massi- ja kõrgkultuuri vahele. Need tekstid on tõestuseks, et ka populaarne ning lihtsasti mõistetav tekst võib kuuluda n-ö suurte tekstide hulka. Sellest näitest inspireerituna otsustasime teie ees oleva õppematerjali loomisel põimida omavahel nii klassikat kui popkultuuri ja keskenduda üheaegselt nii kinoklassika tundmaõppimisele kui ka digioskuste arendamisele. Tänapäeva maailmas on video-, heli- ja pilditöötlusoskused pea sama hinnas kui võime lugeda ja kirjutada.


kevade plakatÕppematerjal koosneb kolmest osast. Esmalt uurime, milles seisneb „Kevade“ populaarsus ning kuidas see on seotud ’kaanoni’ mõistega. Seejärel tutvume „Kevade“ põhjal loodud ümberjutustuste ja tõlgenduste kireva maailmaga ning viimaks proovime ka ise „Kevadest“ uusi versioone luua. Antud õppematerjal on mõeldud põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele, aga ka kõigile teistele huvilistele.

Oma lähenemises toetume transmeedia uuringutele ja kultuurisemiootikale vaadates „Kevadega“ seotud tekste, tõlgendusi ja viiteid kui tähenduslikku tervikut. Analüüsides meeme, räpp-jutustusi, tänavakunsti ja palju muud, on võimalik ka originaaltekstis endas uusi ja põnevaid tähendusi avastada ning seeläbi veel sügavamalt „Kevade“ maailma tundma õppida.